Piimateemaal
Eessõna
Algav reis on juba minu kolmas sarnane üksinda India reis-kolme aasta jooksul. Need reisid on egotsentrilised reisid ja ei ole kindlasti kohaldatavad perereisideks. Mõnes mõttes sellised reisid vormivad mind selliseks inimeseks nagu ma olen või milliseks ma kujunen. Päeviku kirjutamist olen aastaid enda reisidel kasutanud selleks, et mälestused ei tuhmuks ja teistel oleks põnev osa saada minu seiklustest. Kirjutan taaskord otse telefoni märkmetesse, sest kirjutades läpakasse päeva lõpus võivad osad emotsioonid olla juba lahtunud või sündmused on muutnud tühiseks päevased situatsioonid. Seega kõik emotsioonid proovin talletada koheselt ja vahetult.
Mida ma ootan eelseisvalt reisilt?
Jälle on meie teel inimesi, kes imestavad, et ma teen üksinda selliseid reise. Imestatakse, miks ma lähen ilma pereta reisile ja veel Indiasse. Tegelikult on lihtne. Pere ei ole veel valmis India reisiks ja mul on vaja teha aastas korra üksinda reis. Nimelt Jaanika tülkab vaesust, roppust ja seda tunnet, et ta ei saa hulkuvate loomade heaks midagi teha. Jah, seda Indias näen kõike ka sellel reisil, aga minu jaoks teised asjad kaaluvad üle need ebameeldivused. Mirjam tuleks minuga kohe ja tegelikult oleks temaga väga äge reis. Aga ma olen Mirjamile pannud 2 tingimust: vanus 12 ja peab sööma kõiki toite, vigisemata.
Üksi reisimine on minu jaoks seiklus, maailma tunnetus, võimalus teha fotograafiat ja minapildi ehitus.
Mul on ka sellel reisil mitmed muutujad ja võrrandil võib olla mitmeid lahendeid. Üks tundmatu muutuja on Danish, kes on pärit India keskelt linnast nimega Bhopal ja kellega ma olen senistel reisidel osaliselt koos reisinud. Temaga on lihtne reisida, sest ta ei vaja palju luksust ja on vägagi leplik. Me oleme temaga sõitnud 2015 jaanuaris-veebruaris Himaalajas ja 2017 juunis Lõuna-Indias Tamil Nadus ja Keralas. Aga ta on hipi ja taltsutamatu laiskvorst. Ta sisuliselt teeb kõiki enda tegevusi läbi prisma, kas eelseisev tegevus hõlmab endast mootorrattamatka, seiklusi ja looduses hulkumist. Kui need tingimused on täidetud, siis ta teeb tööd ja võtab endale kohustusi. Muul juhul ta lihtsalt paneb loha. Seega temaga võib tulla veidi sekeldusi, aga ma olen sellega arvestanud.
Mida ma ootan Indiast?
Proovin, sarnaselt eelmistele India reisidele, nullida enda eelarvamused ja võtta Indiat nii nagu see maa on koos oma puuduste ja ilusaga. Seega uued seiklused ja uued elamused ootavad. Vatijope jätsin koju ja taksosse istusin õhukese jopega, sest Bengalurus on juba 30’C sooja.