Olen minemas taas Aasiasse. Pean sõitma Filipiinidele ja tegema seal rida tööga seotud toimetusi. Aga veidi on nii nagu Eestis autoga sõitmisega, et kui olen jõudnud Mäoni, siis võin sõita juba kõikjale Lõuna-Eestisse. Sama on minul Istanbuliga. Kui sõidan juba sellest linnast ida poole, siis võiks ka muuhulgas läbi põigata Indiast. Huvitaval kombel on ikka lennupiletid selliselt kombineerides vaid sada euro kalllimad.

Mida ma ootan sellelt reisilt?

Indias soovin kohtuda vanade sõpradega nagu Danish ja teda Kodaikanalis ümbritsevate inimestega nagu Billy ja Andreas. Kindlasti teeme mitu ägedat sõitu Tamil Nadu rannikule ja uurime Pondicherry’it ning selle ümbrust. Prooviks külastada Aurovillet ja surfata India ookeanis. Samuti prooviks teha tõelise offroad reisi vihmametsas.

Filipiinidel on peamine eesmärk luua kohalik firma, kohtuda raamatupidaja ja Blenditi töötajatega. Plaanis on teha üks äge firma meeskonnaüritus Põhja-Boholil, kus läheks paatidega asustamata saartele ja prooviks seal ööbida ja lihtsalt ellu jääda. Kindlasti jääb aega snorgeldamiseks ja prooviks vaatama minna imepisikesi ahvikesi - filipiini tarsier’e ehk Carlito syrichta, kes elavadki ainult siinsetel saartel.

Proovin jälle nullida enda eelarvamused ja proovin mitte võrrelda India ja Filipiinide nähtusi ja hoiakuid Eesti ja Euroopaga, sest sellel lihtsalt ei ole väga mõtet. Kõik ongi paljuski teistsugune ja ilmselt see mulle meeldibki ja põhjendab, miks jälle ida suunas reisin.

Seekord näen megalinna Chennai’d, mida teatakse ka varasema nime järgi kui Madras, kus elab 7 miljonit inimest. Samuti olen terve päeva Singapuris, kus selles linnriigis elab omakorda 6 miljonit inimest. Lennukiga lendan seekord Cebusse, kus elab 1 miljon elanikku, kust edasi ületan mere kiirlaevaga. Vastukaaluks olen India keskmäestiku vihmametsas, kus ei pruugi päev otsa ühtegi inimest näha ja pigem on lootus kuulda linde ja näha maailma suurimaid oravaid. Igal juhul tuleb jälle põnev seiklus.

Kirjutan reisikirja seekord eesti keeles, sest minu abikaasal on palju lihtsam minu tekste redigeerida emakeeles ja tegelikult on ka minul veidi lihtsam ennast väljendada emakeeles. Loodan, et lugemine on huvitav ja julgustab reisima Tamil Nadusse ja Boholi.

Vahetult enne sõitu käisin kaalul ja nägin numbreid 95kg, aga ma väga ei stressa sellepärast, sest reeglina ma kaotan Aasia reiside jooksul 5-10kg. Põhjus on kuum kliima, kus ei soovi väga palju süüa ja teiseks on minu toidukogused väiksemad kui Eestis. Ma lihtsalt ei suuda nii palju riisi süüa.